Uudised

uudised

Revolutsiooniline küttesüsteem Avastage 2025. aasta Euroopa soojuspumpade toetused

parim soojuspump

ELi heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamiseks ja kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks on mitmed liikmesriigid kehtestanud poliitika ja maksusoodustused puhta energia tehnoloogiate edendamiseks. Soojuspumbad kui terviklik lahendus tagavad siseruumide mugavuse ja edendavad samal ajal dekarboniseerimisprotsessi taastuvenergia integreerimise kaudu. Vaatamata nende märkimisväärsele strateegilisele väärtusele on kõrged ostu- ja paigalduskulud paljudele tarbijatele takistuseks. Nii Euroopa tasandi poliitika kui ka riiklik poliitika ja maksusoodustused võivad mängida olulist rolli, et julgustada inimesi valima neid süsteeme traditsiooniliste fossiilkütuste katelde asemel.

Üldiselt on Euroopa suurendanud oma jõupingutusi säästvate tehnoloogiate edendamiseks kütte- ja jahutussektoris, vähendades fossiilkütuste kasutamist maksusoodustuste ja poliitika abil. Peamine meede on hoonete energiatõhususe direktiiv (EPBD), tuntud ka kui "roheliste kodude" direktiiv, mis alates 1. jaanuarist 2025 keelab fossiilkütustel töötavate katelde toetused, keskendudes selle asemel tõhusamate soojuspumpade ja hübriidsüsteemide paigaldamisele.

 

Itaalia

Itaalia on edendanud soojuspumpade arendamist mitmete maksusoodustuste ja toetusprogrammide kaudu, tugevdades alates 2020. aastast oluliselt oma energiatõhususe ja dekarboniseerimise fiskaalpoliitikat elamusektoris. 2024. aasta eelarve eelnõu kohaselt on energiatõhususe maksusoodustused 2025. aastaks järgmised:

Ökoboonus: Pikendatud kolmeks aastaks, kuid väheneva mahaarvamismääraga (50% 2025. aastal, 36% aastatel 2026–2027), kusjuures maksimaalne mahaarvatav summa varieerub olenevalt konkreetsest olukorrast.

Superboonus: Säilitab 65% mahaarvamismäära (algselt 110%), mis kehtib ainult teatud juhtudel, näiteks korterelamute puhul, kates vanade küttesüsteemide asendamise kulud tõhusate soojuspumpadega.

Conto Termico 3.0: See on suunatud olemasolevate hoonete renoveerimisele ning soodustab taastuvenergia küttesüsteemide ja tõhusate kütteseadmete kasutamist.

- Teised toetused, näiteks „Bonus Casa”, hõlmavad samuti taastuvenergial põhinevaid elektritootmissüsteeme, näiteks fotogalvaanikat.

Saksamaa

Pärast 2023. aasta rekordit langes soojuspumpade müük Saksamaal 2024. aastal 46%, kuid rahastamisvajadus kasvas järsult, heaks kiideti üle 151 000 taotluse. Tööstusühendused eeldavad turu taastumist ja plaanivad toetuste jagamist alustada 2025. aastal.

BEG programm: KfW soojusvahetusprojekti hõlmav programm on alates 2025. aasta algusest „pidevalt efektiivne“, toetades olemasolevate hoonete renoveerimist taastuvenergia küttesüsteemidele kuni 70% toetusmääradega.

Energiatõhususe toetused: hõlmavad looduslikke külmaaineid või geotermilist energiat kasutavaid soojuspumpasid; kliimamuutuste kiirendamise toetused on suunatud fossiilkütuste süsteeme asendavatele majaomanikele; sissetulekupõhised toetused kehtivad leibkondadele, kelle aastane sissetulek on alla 40 000 euro.

- Muud stiimulid hõlmavad küttesüsteemide optimeerimise subsiidiume (BAFA-Heizungsoptimierung), sügavaid moderniseerimislaenud (KfW-Sanierungskredit) ja toetusi uutele rohelistele hoonetele (KFN).

Hispaania

Hispaania kiirendab puhaste tehnoloogiate edendamist kolme meetme abil:

Tulumaksu mahaarvamine: Oktoobrist 2021 kuni detsembrini 2025 on soojuspumpade paigaldamisel võimalik saada 20–60% investeeringu mahaarvamist (kuni 5000 eurot aastas, kumulatiivse maksimummääraga 15 000 eurot), mille puhul on vaja kahte energiatõhususe sertifikaati.

Linna uuendamise kava: NextGenerationEU rahastatav kava pakub kuni 40% ulatuses paigalduskulude toetusi (ülemmäär 3000 eurot ja madala sissetulekuga isikud võivad saada 100% toetust).

Kinnisvaramaksu soodustused: Kogu kinnisvara puhul on saadaval 60% investeeringu mahaarvamine (kuni 9000 eurot) ja ühepereelamute puhul 40% (kuni 3000 eurot).

Piirkondlikud toetused: Autonoomsed kogukonnad võivad pakkuda lisarahastust.

Kreeka

Kava „EXOIKonOMO 2025” vähendab energiatarbimist ulatusliku hoonete renoveerimise kaudu, kusjuures madala sissetulekuga pered saavad 75–85% toetusi ja teised rühmad 40–60%, kusjuures maksimaalne eelarve on suurendatud 35 000 euroni, hõlmates isolatsiooni, akende ja uste vahetust ning soojuspumpade paigaldamist.

Prantsusmaa

Isiklik toetus (Ma Prime Renov): Enne 2025. aastat on eraldiseisvate soojuspumpade paigaldamiseks toetused saadaval, kuid alates 2026. aastast on nõutav vähemalt kaks täiendavat isolatsiooni täiustust. Toetuse summa sõltub sissetulekust, pere suurusest, piirkonnast ja energiasäästu mõjust.

Kütte võimenduse toetus (Coup de pouce chauffage): Toetused on saadaval fossiilkütuste süsteemide asendamiseks, mille summad on seotud leibkonna varade, suuruse ja piirkonnaga.

Muu toetus: Kohaliku omavalitsuse toetused, 5,5% vähendatud käibemaksumäär soojuspumpadele, mille COP on vähemalt 3,4, ja intressivabad laenud kuni 50 000 eurot.

Põhjamaad

Rootsi on Euroopas esikohal 2,1 miljoni soojuspumba paigaldamisega, jätkates soojuspumpade arendamise toetamist maksusoodustuse „Rotavdrag” ja programmi „Grön Teknik” kaudu.

Ühendkuningriik

Katla uuendamise skeem (BUS): Eraldatud on 25 miljoni naela suurune täiendav eelarve (kogueelarve aastateks 2024–2025 on 205 miljonit naela), mis pakub: 7500 naela suurust toetust õhk-vesi-maasoojuspumpadele (algselt 5000 naela) ja 5000 naela suurust toetust biomassikateldele.

- Hübriidsüsteemid ei ole toetuste saamiseks kõlblikud, kuid neid saab kombineerida päikeseenergia toetustega.

- Muude stiimulite hulka kuuluvad „Eco4” rahastamine, puhta energia käibemaksuvaba maksustamine (kuni märtsini 2027), intressivabad laenud Šotimaal ja Walesi „Nest Scheme”.

Maksud ja tegevuskulud

Käibemaksuerinevused: Ainult kuues riigis, sealhulgas Belgias ja Prantsusmaal, on soojuspumpadele madalamad käibemaksumäärad kui gaasikateldele ning eeldatavasti tõusevad need pärast 2024. aasta novembrit üheksasse riiki (sh Ühendkuningriik).

Tegevuskulude konkurentsivõime: Ainult seitsmes riigis on elektrienergia hind alla kahe korra kõrgem kui gaasil, kusjuures Lätis ja Hispaanias on gaasi käibemaksumäärad madalamad. 2024. aasta andmed näitavad, et ainult viies riigis on elektrienergia hind alla kahe korra kõrgem kui gaasil, mis rõhutab vajadust edasiste meetmete järele soojuspumpade tegevuskulude vähendamiseks.

ELi liikmesriikide rakendatud fiskaalpoliitika ja stimuleerivad meetmed julgustavad inimesi ostma soojuspumpasid, mis on Euroopa energiasiirde võtmeelement.


Postituse aeg: 19. september 2025